Kersti Merilaas. Luuletaja elu. 1989

Kirjastus  Eesti Raamat, Tallinn, 1989,  272 lk, sari „Eesti Kirjamehi“

Monograafia Eesti luuletaja Kersti Merilaasi (1913 -1963) elust ja loomingust annab ülevaate kirjaniku vaimsest ja sotsiaalsest kujunemisest, käsitleb poetessi ulatuslikku luuleloomingut, sh lasteluulet, samuti kõrvalalasid ja veel ilmumata, poolelijäänud töid. Illustreeritud fotodega.

Mis Sinust saab. 1989

Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn, 1989,  Eesti, 40 lk, kujundanud Tõnis Vint. Raamatu kujundamisel on kasutatud meie esivanemate peremärke ja originaalset maailmapilti.

Luulekogu esitab 33 luuletust ehk poeetilist elulugu. Need on 12-realised punktiirsed lood erinevaist inimestest, sellest, missugused nad olid lapsepõlves ja mis sai neist siis, kui nad suureks kasvasid.

40 kirja lugu. Katse portreteerida neostalinismi. 1990

(koos Andres Tarandi ja Rein Ruutsooga)

Kirjastus Olion, Tallinn, 1990, 224 lk.

1980. aasta novembris saadeti ajalehtedele „Pravda“, „Rahva Hääl“, „Sovetskaja Estonija“ avalik kiri, millele olid alla kirjutanud 40 Eesti intelligentsi esindajat. Kirja ei avaldatud kunagi nõukogude-aegses ajakirjanduses, küll aga levis see mitmel muul viisil: salaja paljundatult kogu rahva seas ning välisajakirjanduses üle kogu maailma. Miks kiri kirjutati, mis see endaga kaasa tõi ja kuidas kõik kirjaga seonduv mõjutas allakirjutanute elu, sellest annab raamat ulatusliku ülevaate.

Neljakűmne kirja tekst

Sirje Kiin, Rein Ruutsoo, Andres Tarand

Neljänkymmenen kirje.  Kokemuksia neuvostotodellisuudesta. 1990

Kirjastus Otava, Helsingi, Soome, 288 lk.

„40 kirja lugu“ tõlge soome keelde. Tõlkijad Jaakko Anhava, Tapio Mäkeläinen ja Juhan Kristjan Talve.

Koguteos „Wellesto“. 1989

Kirjastus Kaleva, Oulu, Soome, 1989, 152 lk. Koostaja, toimetaja ja üks autoreist Sirje Kiin. Kujundaja Indrek Hirv.

Eesti kirjandusrühmituse „Wellesto“ koguteos, mis olude sunnil kirjastati Soomes, sisaldab kirjanduslikke manifeste, luulet, proosat, tõlkeid ja artikleid järgmistelt autoritelt: Sirje Kiin (Ruutsoo), Doris Kareva, Mati Hint, Hasso Krull, Louis Hjelmslevile, Ülo Mattheus, Indrek Hirv, Baudelaire, Rimbaud, Toomas Raudam, Jaan Undusk, Peeter Puide, Märt Väljataga, Ene Hölderlin, Tapio Mäkeläinen, Haljand Udam, Toomas Hendrik Ilves, Cornelius Hasselblatt, Franz Kafka, Ott Raun, Olev Remsu, Kalju Soa, Ilpo Tiihonen, Maimu Berg, Merca,  Peet Kask, Paul Mõtsküla, Ivar Ivask, Astrid Ivask, Rein Kruus, Linnart Mäll, Kalju Lepik.

Sirje Kiinilt on koguteoses järgmised tekstid: Avasõna,  Poliitiline autobiograafia ja „Wellesto“ kroonika.

Hirme ja arme. Artikleid aastaist 1978 – 1992. 1993

Aktsiaselts „Kupar“, Tallinn, 1993, 304 lk.

Valitud artiklite kogu sisaldab artikleid eesti luulest, autorivaatlusi ja võrdlusi eesti ja soome luulest.

Käsitletud on järgmiste luuletajate loomingut: Marie Under, Henrik Visnapuu, Uku Masing, Kersti Merilaas, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Ene Mihkelson, Doris Kareva, Mari Vallisoo.

Võrreldud on Jüri Üdi ja Jüri Arraku poeetilist pildistikku, Kersti Merilaasi ja Doris Kareva luulemotiive, Harri Haameri ja Raimond Kaugveri laagrikirjandust, Ado Reinvaldi ja Raimond Valgre dramaatiliste elulugude kujutamist laval, Vergiliuse, Karl Ristikivi ja Paul-Eerik Rummo luule Arkaadia motiive. Eesti ja soome 1970. aastate luule võrdlevas käsitluses on sisuanalüütilise vaatluse all Debora Vaarandi, Ellen Niidu, Ralf Parve, Ain Kaalepi, Viivi Luige, Jaan Kaplinski, Hando Runneli, Rudolf Rimmeli, Jüri Üdi ja Doris Kareva ning Eeva-Liisa Manneri, Mirkka Rekola, Pentti Saarikoski, Paavo Haavikko, Väinö Kirstinä, Hannu Mäkelä, Matti Rossi, Pentti Saaritsa, Risto Rasa ja Tommy Tabermanni luulet. Uurimuse kokkuvõte on avaldatud ka Rahvusvahelise Fenno-Ugristika V rahvusvahelise kongressi kogumikes Turus, Soomes, 1980-1981.

Eesti Kongress:
siis ja praegu. 2000

(vajuta pealkirjale, et lugeda teksti)

Kõik sõltub kultuurist. 2003

Omakirjastus, Tallinn, 2003.

Valik tsenseerimata artikleid aastaist 1997 – 2003, mis käsitlevad avatud rahvuslust ja eestlust, Eestit Euroopas ja Euroopat Eestis, haridus- ja kultuuripoliitikat, eesti keele tulevikku arvutiajastul, naispoliitika ohte ja võimalusi, lõimingu küsitavusi, poliitilist kultuuri ja demokraatiat.

Illustreeritud autori foto ja Heinz Valgu karikatuuriga Sirje Kiinist 1992.

Tagakaanel Maimu Bergi, Toomas Hendrik Ilvese, Toivo Jürgensoni, Kalev Kesküla, Hasso Krulli ja Rein Veidemanni arvamusi ja hinnanguid Sirje Kiini kohta.

Marie Under.
Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt.
Monograafia, kirjastus Tänapäev, Tallinn, 2009, 864 lk.
 
Doktoriväitekiri, kaitstud 16. jaanuaril 2010 Turu Ülikoolis, Soomes.