Sirje Kiini raamatus Kõik sõltub kultuurist, 2003, on avaldatud järgmised arvamused:

Kirjanik Maimu Berg:

Sirje Kiin on nähtus, mis kummutab kõik blondianekdoodid.

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves:

Sirje Kiin esindab meie kultuuris harva esinevat nähtust: rahvuslik intellektuaal. Ta on inimene, kes neljakümne kirjast saati on meie rahva ja kuItuuri pärast mitte ainult muretsenud, vaid julgenud repressioonide kiuste selle eest ka seista.

Poliitik, minister Toivo Jürgenson:

Sirje Kiiniga sain lähemalt tuttavaks siis, kui ta 1999. aastal Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni juurde tööle tuli - ja see oli väga hea uudis. Teadsin seni teda kui teisitimõtlejat, rahvuslast, intellektuaali, kes oli üks 40 kirja tegijaist, kes oma üliõpilastele julges rääkida asjadest. mida tollal hinnati kui nõukogude- vastaseid. Minu jaoks olid nii julged inimesed legendaarsed. Sellise julge ja targa inimese peale võid alati kindel olla. Nüüd on mul olnud au teha Sirjega koostööd juba mitu aastat. Imetlen tema teravat vaimu ja energiat. millega ta võitleb eesti rahvuskultuuri ja aadete eest meie kohati küünilises poliitmaailmas.

Kirjanik Kalev Kesküla:

Isamaa tütar. Isamaa nõunik. Uus turumajanduslik ajastu on soosinud just Sirje tüüpi polüfunktsionaalseid tegusaid literaate.

Kirjanik Hasso Krull:

Sirje Kiini hoiak neis erisugustes kontekstides on, nagu kriitikult ootama peabki, kontekstide eneste toimele rõhutatult vastandlik: umbsuse keskel räägib pauseerimisest, "luuleohust", "lendutõusvast linnust: keset peataolekut aga kõlblusest. "raamide" vajalikkusest. Et viimane haakub praegusega, ümbritsevaga, jääb just viimane kõlama. Muidugi ongi Kiin loomult ideoloogiline kriitik. Tema jaoks pole kirjandus mitte suveräänse, erandliku. lõpuni vähemusse jääva kogemuse vald, vaid kas teatav sotsiaalse vastupanu vorm (möödunud etapp) või hingekosutaja ja kõlbluse edendaja (praegune etapp).

Kirjandusprofessor Rein Veidemann:

Sirje Kiini värvikas elu vääriks kahtlemata romaani. Tema sünnis täpselt kümme aastat pärast Molotov-Ribbentropi pakti võiks juba välja lugeda sümboolset ettemääratust. Hinge poolest kuulub ta nende eesti naiste seltsi, kellele kirjutamine on olnud rahvuspoliililine akt ja eneseteostus. Ja mitte ainult kirjutamine, vaid ka elamine ise, milles on olnud võitluslikku pühendumist. nii et sõbrad lubavad endale mõnikord Sirje isamaalust silmas pidades kutsuda teda "rahvuse emaks".